VAHTRAÕITE MESINE MAITSE on 13/24 toredast kevadloost, mille leiad "Jänku-Jussi lood 5" kevadraamatust. Näita lapsele pilti ja loe lugu ette.
Vahtraõite mesine maitse
Mõni nädal peale kaskede ja vahtrate mahlajooksuaega mängisid Juss ja Jass liivakastis. Nad oli liiva kasti keskele hunnikusse kuhjanud ja sõidutasid siis liumäe otsast võidu autosid sinna sisse. Järsku jäi Jass midagi vaatama.
"Kuule, Juss, miks vahtralehed nii imelikud on?" küsis ta.
Juss ajas pea kuklasse ja uuris ka neid lehti lähemalt. Liumäel püsti seistes olid vahtraoksi hea näha.
Okste küljes olid pisikesed, läikiva pinnaga lehed ja veel midagi. Ja okste ümber tiirutasid väsimatult kärbsed ning mesilased. Seda asja tuli lähemalt uurida!
Juss tõmbas käega oksa lähemale ja tundis kohe mesist lõhna.
"Tead, Jass, need ei olegi lehed, need on hoopis õied!" kuulutas ta.
Jass nuusutas ka seda magusat lõhna ja tal tuli üks mõte: "korjame neid õisi ja teeme neist teed!"
Korjasidki poisid mõned peotäied ja jooksid nendega kööki, ema juurde. Ema vaatas õisi kahtlustavalt ja küsis siis isalt, kas too on midagi vahtraõie teest kuulnud: "tohib seda üldse juua?"
Isa hõikas teisest toast: "muidugi tohib, koos nurmenuku teega on see kevadel üks parimaid asju külmetuse ära hoidmiseks. Mett tuleks muidugi ka natuke lisada!"
Nüüd julges ema poistele värsket vahtraõie teed teha. Peale õues rahmeldamist tundus see Jussile ja Jassile väga mõnus jook olevat.
*
Raamatu enda koos värvivihikuga leiad raamatupoest. Vt. videosirvimist raamat: "Jänku-Jussi lood 5" raamatu tutvustus ja videosirvimist värvivihik: "Jänku-Jussi lood 5" värviraamatu tutvustus
No comments:
Post a Comment