Kevad on aeg, mil päevasoojus asendub päikese loojumisel tihti jäise külmaga. Sellisel õhtupoolikul õue minnes tuleb suust auru ja maapind krudiseb jalgade all. Juss ja Jass jooksid siis mõnikord pealampidega õues ringi ja mängisid draakoneid. Ühel õhtul aga tuli isa poiste juurde, käes mõned paberid ja kutsus: "Lähme lennutame taevalaternaid!"
"Jaa!" hüüdis Jass ja küsis siis: "aga kus need laternad siis on?"
"Kohe näed," vastas isa ning sammus lõkkeplatsi poole.
Siin, majast tükk maad eemal, andis isa osa pabereid Jussile hoida ja harutas ühe neist lahti. See oli suur, imeõhukesest paberist õhupall, mille alumises osas rippus süütetablett. Isa pani selle tableti põlema.
"Põlemise õhk on kuum ja kerge ning tõuseb ülesse poole. Kui õhupall saab kuuma õhku täis, siis tõusebki see laternana taevasse," seletas ema sellal, kui isa laternat sättis.
Otse poiste silmade all muutus suur paberkott ilusaks helendavaks taevalaternaks, mis ennast aeglaselt ülesse poole nügis.
"Pange nüüd käsi laternale ja soovige midagi ilusat," soovitas isa. Ettevaatlikult puudutasid Juss ja Jass laterna õrna paberpinda, kuid see ei olnud üldsegi kõrvetav! Oli hoopis mõnusalt soe. Juss pani silmad kinni ja soovis oma soovi. Jass tegi samamoodi. Ema ja isa samuti. Ja nüüd võiski laterna vabaks lasta.
Taevalatern kõhkles ühe pisikese hetke ja tõusis siis kiiresti kõrgele.
"Juss, vaata, see ongi meie soovitäht," hõiskas Jass pisikeseks tähetäpiks muutuvale laternale järele vaadates.
-----------------
Raamat jõuab poodidesse 1.aprillil 2012.
Vaata ka ühte hästi vana multikat, kus Juss leiab oma soovitähe: http://www.lastekas.ee/index.php?go=web&t=1&id=467
No comments:
Post a Comment