
Selle loo päevakangelaseks on hoopis vanaema tehtud natuke untsuläinud tort. Lugu juhtus päriselt ka. 1.septembri puhul on meie peres traditsiooniks koos vanavanematega pidulik söögikord teha. Vanaema pakkus ennast seekord torti valmistama. Ta oli ükskord kõrval olnud, kui seda tehti ja see tundus väga lihtne olevat. Olgu kohe öeldud, et see vanaema oskab väga hästi soolaseid toite valmistada, lihtsalt tal ei ole küpsetamise "soolikat". Tordiga juhtusid kõik asjad, mis said juhtuda - biskviittaigen kukkus kokku, sest jahu segati valesti ning sellest tuli pannkook, vahukoor läks esimesel katsel võiks ning teisel katsel jäi liiga vedelaks ning tordi transportimisel kilekotis läks tort viltu ja kogu kate vajus maha. Kaunistasime selle uuesti vahukoore ja marjadega üle enne pakkumist, aga tordipõhi jäi ikka natuke vintskeks. Samas tuli kartulipuder ja kukeseenekaste väga hästi välja ning porgandisalatit riivisime ka juurde.
Tegijal juhtub alati - ütleb nüüd ka selle loo kirjapanija, kes eile terve kohupiimakoogi suutis nässu lasta, segades hajameelselt pealeraputatavasse purusse omast arust 2 spl. suhkrut juurde, mis lauas serveerimisel osutus hoopis soolaks. Söödav ta ei olnud, aga see eest väga ilus :)
Kui Sa tahad raamatu lugu kuulda, siis kliki siia ja Venno Loosaar
loeb selle Sulle ette.
Loe ka, mida lasteka fännid
pildi põhjal kirjutasid.
No comments:
Post a Comment