Lastele mõeldakse igasuguseid lastelaule välja. Näiteks ukseluku avamisest. Lastekas.ee mudilastele mõeldud augusti õppematerjalid ongi kõik pühendatud lukule. Kliki linkidele ja uudista: muusikavideo luku avamisest, luku ja ustega seotud sõnade õppimine, Pukanuta muinasjutt hundist ja seitsmest kitsetallest, kes hundile ukse lahti tegid, ristsõna ja värvimistöö. Uued osad mudilastele jälle kuu aja pärast ja siis on teemaks seened. Mudilaste keeleõppematerjale tellib HTM.
Igal lapsel jõuab ükskord kätte päev, kus ta saab koolis oma esimese märkuse. Kui on tegemist koertüdruku või koerpoisiga, siis ta on isegi natuke uhke, et ta jälle õpetaja käest kirjalikku tähelepanu sai. Kui on aga tegemist tubli õpilasega, kellel alati kõik tegemata ja hinded neljad-viied, siis võtab märkus väga tuju ära. Märkust saada ei ole üldse raske ka väga heal õpilasel. Piisab, kui Sa unustad vihiku koju või pliiatsi või oled kodutöö päevikus kogemata valele päevale kirjutanud. Ära siis kurvasta, kui ühel päeval ka Sinu esimese märkuse päev kätte jõuab. Õpetaja ei karista, vaid aitab Sul hoolsam olla :)
Enamikel poistel on lisaks spordihuvile ka tehnikahuvi. Juba väiksest peast hakatakse meisterdama ja ehitama. Päris pisikesest peast tuleb kõik asjad tükkideks lõhkuda ja natuke suuremast peast oskab neid juba ka kokku panna. Legod ja muud konstruktorid on selleks väga head. Kui aga poisid kooli lähevad, siis jääb tehnikapisik alles, aga mängimine tundub titekas. Sellistele poistele on välja mõeldud robotiringid. Robotiringid on peaaegu kõikides koolides ja kui kusagil veel ei ole, siis tuleb lihtsalt oma õpetaja käest küsida. Loomulikult võivad ka tüdrukud robotiringides käia ja Mindstrorm NXT roboteid ehitada. Paar korda aastas tehakse neile isegi üle-Eestilisi võistlusi.
Maakodude tiigid on hilissügisel lastele väga ohtlikud. Tundub, et võtab esimeste külmadega kohe ilusa jää peale, aga tegelikult on jää veel väga nõrk ning peale minnes võtab kohe praod sisse. Lapsi on kergem keelata, kui lumi veel maas ei ole. Kui aga maapind valge, siis võib tiigi ääres kelgutamisel kergelt nõrgale jääle libiseda. Ega siin muud lahendust ei olegi, kui tuleb kogu aeg meelde tuletada, kui ohtlik see on ning veel parem on lapsele selgeks õpetada, et ta lapsevanemale ise meelde tuletaks: ma olen veel selleks veel liiga väike, et üksi õue veekogu äärde mängima minna. See kui Sa mind aknast vaatad, sellest ei piisa ja üleüldse on täiskasvanutel ka väga kasulik ennast aegajalt liigutada.
Sügisõhtul läheb järjest rutem pimedaks. Pimeduses ja jaheduses tekitab soovi lõkketule järgi. Lõke loobib sädemeid ja soojust. Kui on linnariided seljas, siis vanemad ei luba lõkkele liiga lähedale minna, et kogemata sädemest auke ei tuleks. Lõkke juurde kuuluvad kindlasti tee ja soojad saiakesed. Kui läheb väga hästi, siis lubatakse võtta hõõguv toigas ja joonistada sellega pimedusse tulemustreid. Sügisõhtu lõkke ääres on väga müstiline.
Hilissügiseses metsas ringimatkamine on hoopis teistmoodi kui suvel. Enam ei ole ühtegi seent või marja silma eksitamas ja seiklus võib alata. Mida see puu meenutab, kui suur on see kuristik, kas ma selle mäe otsa jaksan ronida, ega me ära eksinud ei ole..... Kindlasti tasub seiklusele kaasa võtta ka seljakott hea ja paremaga, sest just sellel hetkel, kui lapsed enam ei jaksa, maitseb tee või kakao termosest eriti magus ning küspsised või võileivad või pirukad viivad kindlapeale keele alla.
Tähistaevas on hästi põnev. Palja silmaga aga kõike ei näe, isegi binokliga mitte. Ei tasu imestada, kui ühel heal päeval ütleb laps Sulle, et emme-issi, ma tahan oma taskuraha eest teleskoobi osta, et kuud uurida. Tõsi küll, seda taskuraha tuleb mitu-mitu aastat koguda ja sünnipäevarahagi kõrvale panna, aga ootamine on seda väärt. Suvel taevast ei näe, sest kogu aeg on valge, aga siis võib sellega uurida ka loodust ja tuua endale mitme kilomeetri kaugusel lehel pikutav putukas otse nina ette :)
Kui veel internetti ja niipalju telekanaleid ei olnud, oli raadio järjejutt üks laste ja täiskasvanute arvestatav meelelahutus. Ega last kergesti mobiili ja arvuti tagant raadiot kuulama ei saa, aga järjejutt on ka tänapäeva lastele magnetiks. Väga väikestele unejutt ja suurematele suurte järjejutt ning raadiokuuldemängud. 
Aeg 1.septembrist sügiskoolivaheajani tundub väga pikk. Ilmselt vist sellepärast, et suvekoolivaheajal on tekkinud sisse mõnus harjumus kaua magada ja päevad läbi ette võtta just neid asju mis pähe tuleb. Samas ootavad kõik lapsed pikisilmi kooliminekut: kes selletõttu, et kooliminek tähendab suureks saamist, kes selle tõttu, et kohtuda ja vahetada uudiseid klassikaaslastega. Mis puutub aga sügiskoolivaheaega, siis kõik need lapsed, kellel võimalus, lähevad maakodudesse sügise viimaseid soojemaid hetki nautima ning talve peatse tuleku märke otsima. Vanemad aga vaatavad, et kõik asjad, mis talvel lume all olemist ei kannata, saaksid varju alla. Kuidas Jussi-Jassi koolivaheaega raamatus kirjeldatakse, kuula Venno Loosaare esituses siit.
Spordipäev on lemmikkoolipäev, sest siis tunde ei ole. Kõige rohkem meeldib spordipäev nendele lastele, kes käivad sporditrennides, sest nemad saavad võistlustel esikohti ja auhindu. Nendele lastele, kes üldse sporti ei tee, meeldib spordipäev natuke vähem, sest kui nende klass teatevõistluses esimesele kohale ei tule, siis saavad nad ikka sportlastest sõpradelt kurjustada, et miks Sa nii aeglaselt jooksid või miks Sa teatepulga maha viskasid. Kuid pahameel ununeb peagi ning kui saabub sportimise järgselt piruka ja mahla joomine kusagil puu all või staadionimurul, on kõikidel eriliselt hea tuju. Esimeste klasside lastele tulevad ka vanemad spordipäeva vaatama. Vanemate kaasaelamine annab lastele uhke tuju, isegi siis, kui nad esimeseks ei tule. Vanemad on jällegi oma laste üle uhked!
Sügisel on kõikidele lastele vaja poririideid. Need on need riided, millega võib julgelt porilompides plätserdada ja mitte keegi ei saa pahakseks. Kui tuppa tuled, võtab ema need riided ja ei pane mitte pesumasinasse, vaid lihtsalt kuivama, sest uue õueminekuga muutuks nad ju samasuguseks. Veelgi lahedam, kui lapsel on ka oma vihmavari, siis tuleb vihma ülevalt ja porivett pritsib alt. Oehh! Ka täiskasvanud võiks seda jälle proovida, see oleks nii äge!
Lehesadu on üks sügise ilusamaid vaatemänge. See, kuidas tuuleiil viib üksiku lehekese nagu purjepaadi kaasa ning kiigutab-liigutab teda tuules kuni põneva tundmatu maandumiskohani. Kus on rohkem puid, seal on suurem sadu ning võimalus riisuda kokku suur-suur lehehunnik, kuhu kaugust või kõrgust või lihtsalt niisama hüpata. Mõnikord on see kokkuriisumine tühi töö, sest uus tuuleiil puistab saagi jälle lõbusalt laiali. Kõige ilusamaid lehti ei raatsi riisuda. Nendest saab pihku korjata ilusa värvilise kimbu ning koju vaasi viia. Vahtralehed ja kastanilehed on eriti põnevad. Selle kohta on lastekas isegi üks lastelaulu video "Lehekene".
Esimene härmatis tuleb alati ootamatult. Ärkad ülesse ja kõik on valge. Kui Sa sellel ajal juhtud maal olema, siis on kõik nagu lumekuninganna muinasjutus: krõbisevad lehed, krabisev muru ja jäätunud sügislilled. Kui veel päike ka paistab, siis sööstad tuppa tagasi fotoka või telefoni järgi, et see habras ilu ka pildile püüda. Tuleb olla kiire, sest koos päiksesoojaga sulab ka ilu. Näidake lastele kindlasti seda võlupilti ja üllatuge ka ise ikka uuesti ja uuesti :) Autoakendele saab teha aga käejälgi ja südamekontuure oma lähedaste jaoks. 
Tänapäeva lastest käivad ainult maalapsed sügiseti kartuleid võtmas, aga nende vanemad ja vanavanemad käisid sügisel kohe klassi- ja koolitäiekaupa põllul mugulaid taga ajamas. Neile see meeldis, sest siis jäid ju tunnid ära ning täiskorjatud kastide eest teenis isegi natuke taskuraha. Kui tänapäeva linnalaps kartulipõllule satub, siis on see talle täielik elamus. Kes otsib loomakujulisi kartuleid, kes tahab vargsi kartulipalli mängida, kes püüab tublilt mõne kartuli ka korvi poetada. Tegelikult on kartulikorjamine selline lahe pere ja suguvõsa ühistegevus, millega kaasnevad maitsvad võileivad põllul, suur õhtusöök ning kotitäis talvekartuleid koju kaasa. Millest aga raamatus kirjutati, kuula Venno Loosaare esituses siit lingilt.
Täna andis toiduainekontsern Pere Grupp teada, et hakkab Jänku-Jussiga veelgi tõsisemat koostööd tegema lastele suunatud kondiitritoodete osas. Minul on selle üle küll väga hea meel ja mis ma sellest kõigest arvasin, saab lugeda pressiteate seest. Jänku-Jussi tort tuli igaljuhul väga maitsev ning kui ma ei viitsi ise torti teha, siis lähen otsin poest Jussi tordi ülesse, sest selle retsepti ja välimuse osas saime väga tõsiselt kaasa rääkida.
Isetehtud mahl maitseb paremini kui poemahl. Mahla isetegemine on jällegi palju vaevarikkam, kui poest ostmine. Jõhvikamahla tegemisega saab natuke lihtsamalt hakkama, kui marjad osta või lasta vanaisal tuua :) Mahla tegemise ajal on köök mitu tundi kuumasid pudeleid, kuuma auru ja ettevaatusele manitsevaid vanemaid täis. Palju mõnusam oleks, kui mahlaaurutist voolaks valmis mahl välja sama lihtsalt, kui mahlapakist. Paraku tilgub mahl aurutivoolikust mõnikord isegi aeglasemalt kui kasepuust kevadine kasemahl. Lõpuks on kõik marjad otsas, pudelid mahla täis, tegijad puruväsinud ning talvel maitseb isetehtud jõhvikamahlast valmistatud morss imehea. Proovi järgi!
Selle loo päevakangelaseks on hoopis vanaema tehtud natuke untsuläinud tort. Lugu juhtus päriselt ka. 1.septembri puhul on meie peres traditsiooniks koos vanavanematega pidulik söögikord teha. Vanaema pakkus ennast seekord torti valmistama. Ta oli ükskord kõrval olnud, kui seda tehti ja see tundus väga lihtne olevat. Olgu kohe öeldud, et see vanaema oskab väga hästi soolaseid toite valmistada, lihtsalt tal ei ole küpsetamise "soolikat". Tordiga juhtusid kõik asjad, mis said juhtuda - biskviittaigen kukkus kokku, sest jahu segati valesti ning sellest tuli pannkook, vahukoor läks esimesel katsel võiks ning teisel katsel jäi liiga vedelaks ning tordi transportimisel kilekotis läks tort viltu ja kogu kate vajus maha. Kaunistasime selle uuesti vahukoore ja marjadega üle enne pakkumist, aga tordipõhi jäi ikka natuke vintskeks. Samas tuli kartulipuder ja kukeseenekaste väga hästi välja ning porgandisalatit riivisime ka juurde. 
Kukeseened on nii armsad ja nii maitsvad. Isegi korjata on neid tore. Selleks peab aga metsa sattuma. Kui metsa parasjagu asja pole, siis tuleb minna turule, kus need on tavaliselt hirmus kallid või loota, et keegi toob Sulle ämbritäie seeni. Nii juhtuski selles Jussi loos, aga kuula Venno Loosaare esituses järgi.
"Jänku-Jussi lood 3" on viimase 13 kuu jooksul lastesaidi http://www.lastekas.ee/ poolt koostatud juba kolmas täisillustratsioonidega lasteraamat, mis 5000 tiraažis eesti ja 3000 tiraažis vene keeles augusti alguses raamatupoodidesse jõuab. Kõikidest neist on olemas ka e-pub formaadis e-raamatud, mille hind (3.99) on võrreldes tavaraamatuga (6.33) kolmandiku võrra soodsam, sisaldades samal ajal iPad-versioonis täiendavalt ka audioraamatut. 
В книжке «Истории Зайчонка-Юсся 3» заячье семейство занято осенними хлопотами. С похода к парикмахеру, сбора гербария, заполнения дневника чтения, спортивной эстафеты и других важных дел у Юсся начинается новый учебный год. Несмотря на заботы, семейка зайчат находит время съездить в деревню на сбор картошки, в лес за брусникой и просто посидеть у костра распивая горячий чай.
Lugemispäevik on üks müstiline päevik, mis vähemasti algklassides elab täiesti oma elu. Vastu suve antakse koolist terve hulk raamatute nimesid, millest osasid peab ja osasid võib suvekoolivaheajal läbi lugema. Kui jääda ainult lapse seletust uskuma, siis enamus raamatuid kuulub "võib" kategooriasse ja neid ei pea iga hinna eest lähimast raamatukogust koju tassima. Samas võib järsku sügise esimestel nädalatel selguda, et kohustuslik oli kogu hiigelnimekiri ning siis hakkab oma lapse lugemispäeviku hinde pärast muretsevate vanemate maratonjooks mööda raamatukogusid ja raamatupoode. Kui näete neid sügisel, siis naeratage sõbralikult, sest kõige raskem osa: läbilugemine ja päevikusse sissekande tegemine seisab alles ees :)
Päevade lühemaks ja pikemaks minemine paelub iga mudilast. Millal juba õhtu on? Kas nüüd on õhtu? Mitu ööd tuleb ära magada? Väike laps kella ei tunne, valge ja pimeda aja muutumist tajub aga väga hästi, sest kui pime on, tuleb magama minna. Vast sai piisavalt lihtsalt ära seletatud, kuula Venno Loosaare esituses: http://www.lastekas.ee/e-punkt/03_paevade_lyhenemine.mp3 iPadi ja kosmose pilt paneb raamatuloole ka kindlasti kaasa elama :)
Teine raamatulugu räägib taelast. Mina kirjutan siia muidugi seda, miks sellest raamatusse lugu tuli, aga kuidas lugu tegelikult kõlab, kuula Venno Loosaare esituses siit: http://www.lastekas.ee/e-punkt/02_taelad.mp3
Aga alljärgnev on sellest, kuidas lehtede korjamine Jussi raamatusse sai.
